Vanaadium

Vanaadium Metallist & Sulamid

Vanaadium on pehme, läikiv, hõbedane metall ja selle elementaarne vorm, vanaadium on sinakas-hõbedase välimusega. Vanaadium on leitud 65 erinevaid mineraale, aga ka fosfaatkivimit, teatud rauamaagid, mõned toorõlid (komplekside kujul) ja meteoriidid. Mõned olulisemad mineraalid, milles vanaadiumi leidub, on karnotiit, roskoeliit, vanadiinid ja patroonid. Looduses vanaadiumi siiski vabana ei leidu, pärast eraldamist moodustab see oksiidikihi, mis stabiliseerib vaba metalli edasise oksüdatsiooni vastu

Puhas vanaadium on korrosioonikindel, kuna selle pinnale moodustub kaitsva oksiidkile; seda ründavad kontsentreeritud happed, kuid mitte sulanud leelised. Vanaadiumi kasutatakse peamiselt legeeriva komponendina, eriti terastes, kus seda kasutatakse ferrovanaadiumina, raua ja vanaadiumi sulam. Vanaadiumi lisamine terastele eemaldab ummistunud hapniku ja lämmastiku, parandades seega materjale’ tugevus.

See on raske, plastiline siirdemetall, mida kasutatakse peamiselt terase lisandina ja sulamites nagu Titanium-6AL-4V, mis koosneb titaanist, alumiinium, ja vanaadium ning see on kõige levinum kaubanduslikult toodetud titaanisulam. Vanaadium (aatomi sümbol: V, aatomnumber: 23) on plokk D, Grupp 5, Periood 4 element aatommassiga 50.9415. Vanadiumi avastas Andres Manuel del Rio aastal 1801 ja esmakordselt eraldas Nils Gabriel Sefström aastal 1830. Vanaadium sai nime selle sõna järgi “Vanadis” tähendab Skandinaavia mütoloogias ilujumalannat. Kaubanduslikult, vanaadiumi toodetakse vanaadiumtrikloriidi redutseerimisel metalli magneesiumiga või magneesiumi ja naatriumi seguga või V2O5 kaltsiumi redutseerimisel surveanumas.

Märge: Vanaadium on mürgine, ning vanaadiumi ja selle ühendite käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik.